ÜLEVAADE KAHETEISTKÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 12. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2002- 30.06.2003.
12. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 3 909 476 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde seitse uut allfondi:
Lilly ja Hugo Pärnamäe fond, moodustatud Inna Mathieseni poolt oma vanemate mälestuseks eesmärgiga toetada pedagooge, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat;
Luckhardt-Noraku fond, moodustatud Mittetulundusühingu Eesti Suurperede Abistamise Selts poolt eesmärgiga toetada suurperede andekate laste arengut;
Helmi Valtmani mälestusfond, moodustatud Edmund Valtmani poolt oma abikaasa mälestuseks eesmärgiga toetada stipendiumiga Eesti Muusikaakadeemia klaveri eriala parimat üliõpilast;
Edmund Valtmani fond, moodustatud Edmund Valtmani poolt eesmärgiga toetada stipendiumiga Eesti Kunstiakadeemia üliõpilast või alla kolmekümneaastast Eesti Kunstiakadeemia vilistlast parima graafilise teose või graafilise sarja eest;
Ivar Ivaski mälestusfond, moodustatud Astrid Ivaski poolt oma abikaasa mälestuseks eesmärgiga kord kahe aasta jooksul toetada stipendiumiga kas parima luule-, essee- või kriitikaraamatu autorit;
Boris Tamme fond, moodustatud Velve Tamme poolt oma abikaasa mälestuseks eesmärgiga toetada inseneride koolitust;
Tiina Tammani fond, moodustatud Tiina Tammani poolt eesmärgiga väärtustada eetriuudiste ja -reportaažide osa ajakirjanduses ning toetada eetriajakirjanikke uurimuslike eetriuudiste tegemisel loominguliste stipendiumidega.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kaks allfondi:
Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fond, algatatud 2002. aastal Aleksander Heintalu ja Elo Liivi poolt eesmärgiga edendada Eesti mitte-kristlikku ja põlisusundile toetuvat rahvakultuuri;
Veljo Tormise fond, algatatud 2000. aastal Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga väärtustada rahvusliku suunitlusega kooriloomingut.
Esimesed sissemaksed tehti kuue allfondi moodustamiseks:
Round Table Eesti fond, algatatud Round Table Eesti poolt eesmärgiga toetada puudustkannatavaid lapsi haridustee jätkamisel;
Pärnu Linnaorkestri fond, algatatud Pärnu Linnavalitsuse poolt eesmärgiga toetada Pärnu Linnaorkestri kui professionaalse muusikakollektiivi püsimajäämist ja arengut;
Fond Mälestus, algatatud Tallinna Noorte Klubi Kodulinn poolt eesmärgiga toetada Tallinna vanalinna ja eesti kultuuripärandi säilitamist ja restaureerimist;
Fond Kingi Lapsele Hääl, algatatud Eesti Televisiooni Tütarlastekoori poolt eesmärgiga arendada laste ja noorte laulukultuuri;
Juhan Maiste fond, algatatud Juhan Maiste poolt meie maailma hoidva ja säilitava keskkonna-, muinsus- ning restaureerimisalase mõtte ja hariduse toetamiseks;
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fond, algatatud Urmas Kaarlep’i poolt eesmärgiga toetada Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde oli 12. tegevusaasta lõpuks moodustatud 80 allfondi ja moodustamisel oli 18 allfondi.

Sihtasutuse 13. jagamiseks laekus 632 taotlust summas 14 432 735 krooni ja 76 senti. 2002. aasta 17. ja 18. novembril toimunud 13. jagamisel rahuldas nõukogu neist 223 summas 2 322 506 krooni.
Stipendiume loome- ja teadustööks anti 54 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 109 isikule, toetati 38 kultuuriprojekti. Vastavalt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsusele said sihtasutuse elutöö tänuauhinnad näitleja Linda Rummo, füüsikateoreetik, filosoof ja kirjanik Madis Kõiv ning dirigent Erich Kõlar.

Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debütandile sai Marko Raat täispika mängufilmi „Agent Sinikael“ eest.
13.  jagamise üheks eripäraks oli kindlasti see, et suuremat tähelepanu pöörati üksikisikute taotlustele. Nii rahuldati 2002. aastal 176 üksikisiku taotlust üldsummas 1 641 226 krooni. 13. jagamise suuremate projektidena võib nimetada kõrgkoolide toetamist õppevahendite soetamisel, milleks Ernst ja Erica Kesa fondist eraldati 264 741 krooni ning konserveerimise-restaureerimise spetsialistide ettevalmistamist Vantaa Kunsti- ja Disaini Instituudis, milleks Soome Kultuuri Sihtkapitali abiga eraldati 355 263 krooni.

12. tegevusaastal eraldati stipendiume 59 allfondist, kusjuures esmakordselt jagati stipendiume 10 uuest allfondist:
Adda ja Leonhard Mardna fond, asutatud 2001. aastal Peeter Mardna poolt eesmärgiga toetada sisehaiguste arstide õpinguid ja tegevust;
Doktor Ivo Risti fond, asutatud 1999. aastal perekond Risti poolt eesmärgiga toetada traumatoloogia-ortopeedia residentide koolitamist ja täiendõpet;
Elfriede Lenderi fond, asutatud 2001. aastal Elfriede Lenderi Gümnaasiumi Vilistlaskogu ja Rektor Elfriede Lenderi mälestusfondi poolt eesmärgiga toetada noori humanitaarainete õpetajaid, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat;
Ene ja Tõnis Kase fond, asutatud 2002. aastal Ene-Mai ja Tõnis Kase poolt eesmärgiga toetada stipendiumiga aasta parima filmi loonud režissööri;
Heino Eelsalu fond, asutatud 2000. aastal Helin Eelsalu poolt eesmärgiga toetada teadustegevust paleoastronoomia ja täppisteaduste ajaloo alal;
Heino Kaljuste fond, asutatud 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu poolt eesmärgiga jäädvustada professor Heino Kaljuste mälestust kooli- ja koorimuusika edendajana, teavitada üldsust koolimuusika erialast, muusikaõpetuse ülesannetest ja eesmärkidest ning probleemidest üldhariduse tasandil. Igal aastal antakse stipendium Eesti Muusikaakadeemia edukamale koolimuusika eriala üliõpilasele ja aasta silmapaistvamale muusikaõpetajale;
Jõgeva Linna fond, asutatud 2001. aastal Jõgeva Linnavalitsuse poolt eesmärgiga toetada spordielu Jõgeva linnas;
Nordea fond, asutatud 2000. aastal Merita Panga Tallinna Filiaali poolt eesmärgiga toetada Eesti ja Põhjamaade kultuurialast koostööd;
Peep Keskküla fond, asutatud 2000. aastal Peep Keskküla poolt eesmärgiga toetada Eesti kunstielu arengut;
Renate Jõesaare stipendiumifond, asutatud 1985. aastal Ernst Jõesaare testamendi alusel Eesti Kultuuri Koondise juurde eesmärgiga anda kord aastas stipendium ühele eesti rahvusest isikule, kes on tegev kujutava kunsti alal. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas 12. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 2 974 718 krooni.
Sellest 625 000 krooni, mis sisaldas 25 bakalaureuseõppe stipendiumi ja 25 magistriõppe stipendiumi eraldati kodumaise kõrghariduse toetamiseks. Alates 1994. on toetanud stipendiumidega nelja kõrgkooli – Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasi. Möödunud õppeaastal lisandusid stipendiumid Eesti Humanitaarinstituudi ja Viljandi Kultuurikolledži üliõpilastele. Stipendiaadid nimetatakse kõrgkoolide poolt korraldatud konkursi alusel.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 8. detsembril 2002. aastal Mustpeade Majas.

Toimus muudatus sihtasutuse nõukogu koosseisus. Sihtasutuse nõukogu 24. märtsi koosolekul vabastati Jaan Kross nõukogu liikme kohalt isikliku avalduse alusel ja kinnitati nõukogu uueks liikmeks Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Rein Veidemann.

ANNETUSED 12. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 12. TEGEVUSAASTAL