ÜLEVAADE KOLMETEISTKÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 13. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2003- 30.06.2004.
13. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 404 860,40 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde neli uut allfondi:
Inna ja Olev Mathieseni fond, moodustatud Inna ja Olev Mathieseni poolt eesmärgiga toetada Eesti lähiajaloo uurimist;
Valge Roosi fond, moodustatud Kaitseliidu poolt eesmärgiga toetada isamaalist kasvatust ja noori haridustee jätkamisel;
Kebina Talu Naispere fond, moodustatud Lily Kocinsi poolt oma kodutalu ja perekonna mälestuseks eesmärgiga toetada Lihula Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Hanila vallast pärit noored;
Aleksander Raadi fond, moodustatud Lily Kocinsi poolt oma isa mälestuseks eesmärgiga toetada Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kolm allfondi:
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fond, algatatud 2003. aastal Urmas Kaarlep’i poolt eesmärgiga toetada Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust;
Round Table Eesti fond, algatatud 2002. aastal Round Table Eesti poolt eesmärgiga toetada puudustkannatavaid lapsi haridustee jätkamisel;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud 2001. aastal Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta kunsti- ja arhitektuurialase ülikoolitüüpi kõrghariduse kvaliteeti.
Esimene sissemakse tehti ühe allfondi moodustamiseks:
Erkki-Sven Tüüri fond, algatatud 2003. aastal Erkki-Sven Tüüri poolt eesmärgiga toetada Eesti Muusikaakadeemias õppivaid noori heliloojaid.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde oli 13. tegevusaasta lõpuks moodustatud 87 allfondi ja moodustamisel oli 16 allfondi.
Sihtasutuse 14. jagamiseks laekus 463 taotlust summas 9 120 539 krooni ja 81 senti. 2003. aasta 22. ja 23. novembril toimunud 14. jagamisel rahuldas nõukogu 267 taotlust summas 2 761 531 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 67 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 130 isikule, toetati 38 kultuuriprojekti. Vastavalt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsusele said sihtasutuse elutöö tänuauhinnad luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit, loodushoiu edendaja ja kultuuriloolane Jaan Eilart, ansamblijuht-arranžeerija, kitarrist ja viiuldaja Emil Laansoo ning näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver.
Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Asko Künnap luulekogu "Ja Sisalikud vastasid" eest.
14. jagamise üheks prioriteediks olid 2004. aastal korraldatava XIV Üldlaulupeo, XVII Üldtantsupeo ja folkloorifestivaliga „Baltica“ seonduvad taotlused. Jätkus koostöö Philipsi, Soome Kultuuri Sihtkapitali ja SAS-iga. Nagu ikka toetas Philips kultuuriasutusi oma tehnikaga - Nõva Rahvaraamatukogu ja Tsooru Raamatukogu said Philipsi muusikakeskuse. Soome Kultuuri Sihtkapitali allfondist eraldati stipendiume 621 263 krooni ulatuses. SAS toetas juba kümnendat korda sihtasutuse stipendiaate tasuta piletitega oma Euroopa liinidel.
14. jagamise suuremateks projektideks olid kõrgkoolide toetamine õppevahendite soetamisel, milleks Ernst ja Erica Kesa Fondist eraldati 273 410 krooni ning konserveerimise-restaureerimise spetsialistide ettevalmistamine Vantaa Kunsti- ja Disaini Instituudis, milleks Soome Kultuuri Sihtkapitali abiga eraldati 355 263 krooni.
13. tegevusaastal eraldati stipendiume 71-st allfondist kusjuures esmakordselt tulid jagamisele stipendiumid 12. uuest allfondist:
Anna Raudkatsi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni poolt Anna Raudkatsi (1886–1965) mälestuse jäädvustamiseks ja väärtustamaks folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond;
Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fond, asutatud 2002. aastal Ingrid Nenni poolt eesmärgiga toetada Eesti Kunstimuuseumi eesti kunstipärandi ostmisel;
Augustin ja Niina Saare fond, asutatud 2002. aastal Irina-Irene Saare poolt oma vanemate mälestuseks eesmärgiga toetada vähekindlustatud andekaid noori haridustee jätkamisel, kaasaarvatud sport, muusika ja tants;
David Otto Wirkhausi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust David Otto Wirkhausist (1837–1912) ja väärtustada puhkpillimuusika-alast tegevust. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond;
Edmund Valtmani fond, asutatud 2002. aastal Edmund Valtmani poolt eesmärgiga toetada stipendiumiga Eesti Kunstiakadeemia üliõpilast või alla 30. aasta vanust Eesti Kunstiakadeemia vilistlast parima graafilise teose või graafilise sarja eest;
Helmi Valtmani mälestusfond, asutatud 2002. aastal Edmund Valtmani poolt oma abikaasa mälestuseks ja toetamaks stipendiumiga Eesti Muusikaakadeemia klaveri eriala parimat üliõpilast;
Irina ja Georgi Saare fond, asutatud 2002. aastal Irina-Irene Saare poolt eesmärgiga toetada haridustee jätkamisel, kaasaarvatud sport, muusika ja tants, neid vähekindlustatud andekaid noori Eesti Kodanikke, kes on stipendiumi taotlemise hetkeks elanud Keilas vähemalt viis aastat;
Lastekaitse Liidu fond, asutatud 2002. aastal Lastekaitse Liidu poolt eesmärgiga toetada põhi- ja keskharidust omandavaid andekaid õpilasi;
Lilly ja Hugo Pärnamäe fond, asutatud 2002. aastal Inna Mathieseni poolt oma poolt oma vanemate Lilly ja Hugo Pärnamäe mälestuse jäädvustamiseks eesmärgiga toetada pedagooge, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat;
Luckhardt-Noraku fond, asutatud 2002. aastal Mittetulundusühingu Eesti Suurperede Abistamise Selts poolt eesmärgiga toetada suurperede andekate laste arengut;
Tallinna Reaalkooli fond, asutatud 2001. aastal Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi poolt eesmärgiga edendada Reaali Vaimu;
Tiina Tammani fond, asutatud 2003. aastal Tiina Tammani poolt eesmärgiga väärtustada eetriuudiste ja -reportaažide osa ajakirjanduses ning toetada eetriajakirjanikke uurimuslike eetriuudiste tegemisel loominguliste stipendiumidega.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas 13. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 2 829 065 krooni.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimub 14. detsembril 2003. aastal Mustpeade Majas.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 13. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 13. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 13. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2003- 30.06.2004.
13. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 404 860,40 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde neli uut allfondi:
Inna ja Olev Mathieseni fond, moodustatud Inna ja Olev Mathieseni poolt eesmärgiga toetada Eesti lähiajaloo uurimist;
Valge Roosi fond, moodustatud Kaitseliidu poolt eesmärgiga toetada isamaalist kasvatust ja noori haridustee jätkamisel;
Kebina Talu Naispere fond, moodustatud Lily Kocinsi poolt oma kodutalu ja perekonna mälestuseks eesmärgiga toetada Lihula Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Hanila vallast pärit noored;
Aleksander Raadi fond, moodustatud Lily Kocinsi poolt oma isa mälestuseks eesmärgiga toetada Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kolm allfondi:
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fond, algatatud 2003. aastal Urmas Kaarlep’i poolt eesmärgiga toetada Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust;
Round Table Eesti fond, algatatud 2002. aastal Round Table Eesti poolt eesmärgiga toetada puudustkannatavaid lapsi haridustee jätkamisel;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud 2001. aastal Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta kunsti- ja arhitektuurialase ülikoolitüüpi kõrghariduse kvaliteeti.
Esimene sissemakse tehti ühe allfondi moodustamiseks:
Erkki-Sven Tüüri fond, algatatud 2003. aastal Erkki-Sven Tüüri poolt eesmärgiga toetada Eesti Muusikaakadeemias õppivaid noori heliloojaid.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde oli 13. tegevusaasta lõpuks moodustatud 87 allfondi ja moodustamisel oli 16 allfondi.
Sihtasutuse 14. jagamiseks laekus 463 taotlust summas 9 120 539 krooni ja 81 senti. 2003. aasta 22. ja 23. novembril toimunud 14. jagamisel rahuldas nõukogu 267 taotlust summas 2 761 531 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 67 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 130 isikule, toetati 38 kultuuriprojekti. Vastavalt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsusele said sihtasutuse elutöö tänuauhinnad luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit, loodushoiu edendaja ja kultuuriloolane Jaan Eilart, ansamblijuht-arranžeerija, kitarrist ja viiuldaja Emil Laansoo ning näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver.
Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Asko Künnap luulekogu "Ja Sisalikud vastasid" eest.
14. jagamise üheks prioriteediks olid 2004. aastal korraldatava XIV Üldlaulupeo, XVII Üldtantsupeo ja folkloorifestivaliga „Baltica“ seonduvad taotlused. Jätkus koostöö Philipsi, Soome Kultuuri Sihtkapitali ja SAS-iga. Nagu ikka toetas Philips kultuuriasutusi oma tehnikaga - Nõva Rahvaraamatukogu ja Tsooru Raamatukogu said Philipsi muusikakeskuse. Soome Kultuuri Sihtkapitali allfondist eraldati stipendiume 621 263 krooni ulatuses. SAS toetas juba kümnendat korda sihtasutuse stipendiaate tasuta piletitega oma Euroopa liinidel.
14. jagamise suuremateks projektideks olid kõrgkoolide toetamine õppevahendite soetamisel, milleks Ernst ja Erica Kesa Fondist eraldati 273 410 krooni ning konserveerimise-restaureerimise spetsialistide ettevalmistamine Vantaa Kunsti- ja Disaini Instituudis, milleks Soome Kultuuri Sihtkapitali abiga eraldati 355 263 krooni.
13. tegevusaastal eraldati stipendiume 71-st allfondist kusjuures esmakordselt tulid jagamisele stipendiumid 12. uuest allfondist:
Anna Raudkatsi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni poolt Anna Raudkatsi (1886–1965) mälestuse jäädvustamiseks ja väärtustamaks folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond;
Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fond, asutatud 2002. aastal Ingrid Nenni poolt eesmärgiga toetada Eesti Kunstimuuseumi eesti kunstipärandi ostmisel;
Augustin ja Niina Saare fond, asutatud 2002. aastal Irina-Irene Saare poolt oma vanemate mälestuseks eesmärgiga toetada vähekindlustatud andekaid noori haridustee jätkamisel, kaasaarvatud sport, muusika ja tants;
David Otto Wirkhausi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust David Otto Wirkhausist (1837–1912) ja väärtustada puhkpillimuusika-alast tegevust. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond;
Edmund Valtmani fond, asutatud 2002. aastal Edmund Valtmani poolt eesmärgiga toetada stipendiumiga Eesti Kunstiakadeemia üliõpilast või alla 30. aasta vanust Eesti Kunstiakadeemia vilistlast parima graafilise teose või graafilise sarja eest;
Helmi Valtmani mälestusfond, asutatud 2002. aastal Edmund Valtmani poolt oma abikaasa mälestuseks ja toetamaks stipendiumiga Eesti Muusikaakadeemia klaveri eriala parimat üliõpilast;
Irina ja Georgi Saare fond, asutatud 2002. aastal Irina-Irene Saare poolt eesmärgiga toetada haridustee jätkamisel, kaasaarvatud sport, muusika ja tants, neid vähekindlustatud andekaid noori Eesti Kodanikke, kes on stipendiumi taotlemise hetkeks elanud Keilas vähemalt viis aastat;
Lastekaitse Liidu fond, asutatud 2002. aastal Lastekaitse Liidu poolt eesmärgiga toetada põhi- ja keskharidust omandavaid andekaid õpilasi;
Lilly ja Hugo Pärnamäe fond, asutatud 2002. aastal Inna Mathieseni poolt oma poolt oma vanemate Lilly ja Hugo Pärnamäe mälestuse jäädvustamiseks eesmärgiga toetada pedagooge, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat;
Luckhardt-Noraku fond, asutatud 2002. aastal Mittetulundusühingu Eesti Suurperede Abistamise Selts poolt eesmärgiga toetada suurperede andekate laste arengut;
Tallinna Reaalkooli fond, asutatud 2001. aastal Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi poolt eesmärgiga edendada Reaali Vaimu;
Tiina Tammani fond, asutatud 2003. aastal Tiina Tammani poolt eesmärgiga väärtustada eetriuudiste ja -reportaažide osa ajakirjanduses ning toetada eetriajakirjanikke uurimuslike eetriuudiste tegemisel loominguliste stipendiumidega.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas 13. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 2 829 065 krooni.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimub 14. detsembril 2003. aastal Mustpeade Majas.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 13. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 13. TEGEVUSAASTAL