ÜLEVAADE KOLMANDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 3. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1993- 30.06.1994.
1993. aasta 16. detsembril vastu võetud Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust 30 protsenti üle Eesti Rahvuskultuuri Fondile (senise 10 protsendi asemel). 3. tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile hasartmängumaksust 4 007 799 krooni.
1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast aktsiisist 3 protsenti Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
3. tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile alkoholiaktsiisist 11 522 000 krooni.
3. tegevusaastal laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile riigimaksudest kokku 15 529 799 krooni.
3. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 260 781 krooni nii põhikapitali suurendamiseks kui ka tegevuse toetamiseks. Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde 6 uut allfondi:
Eesti Tubaka fond, asutatud Aktsiaseltsi Eesti Tubakas poolt;
Kieli Hoiukassa fond, asutatud Kieli Hoiukassa poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Rahvusooperi fond, asutatud Eesti Sotsiaalpanga poolt eesmärgiga toetada teatri- ja kontserditegevust ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris;
Ernst Kesa fond, asutatud Ernst Kesa (1910−1994) poolt eesmärgiga toetada arhitektide enesetäiendamist, arhitektuurimõtte arengut, arhitektuuri uurimist ja jäädvustamist
Adelaide'i Eesti Muinsuskaitse Seltsi fond, asutatud Adelaide’i Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesmärgiga toetada Teater Estonia tegevust;
Päevaleht "Kaleva" fond, asutatud Soomes Oulus asuva aktsiaseltsi Kirjapaino Kaleva poolt eesmärgiga toetada humanistlikke taotlusi, eriti ajakirjanduses.
3. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures moodustatud 15 allfondi.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 4. jagamisele laekus 343 taotlust summas 9 424 438,95 krooni. 1993. aasta 14. novembril toimunud koosolekul rahuldati neist 130 summas 976 940 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 33 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 34 isikule ning toetati 66 kultuuriprojekti. Stipendiume jagati 10 allfondist. 4. jagamisel toetasid stipendiaate tasuta piletitega oma liinidel Estonian Air, American Airlines, Finnair, SAS, E-Liini Aktsiaselts ning Eminre. Svenska Kulturfonden toetas rootsikeelse kultuuri uurimist Eestis.
Esmakordselt anti välja kolm Eesti Rahvuskultuuri Fondi Tänuauhinda kultuuritegelastele tehtud elutöö eest. Tänuauhinnad said näitleja Velda Otsus, helilooja Eugen Kapp ja kunstiteadlane Villem Raam.
Kokku jagati 3. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 1 006 940 krooni.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 21. novembril Mustpeade Majas.
1993. aastal loodi fondi juurde investeerimispoliitika kujundamiseks ja investeeringute nõustamiseks investeerimisklubi, mille eesotsas on Siim Kallas ning liikmeteks Malle Eenmaa, Olari Taal ja Hannes Tamjärv.
Sõlmiti leping Hansapangaga Eesti Rahvuskultuuri Fondi rahaliste vahendite investeerimiseks.
1994. aastast auditeerib fondi finantsmajanduslikku tegevust audiitorfirma Coopers & Lybrand.
1993. aasta 1. juulist töötab Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektorina Toivo Toomemets.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 3. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 3. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 3. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1993- 30.06.1994.
1993. aasta 16. detsembril vastu võetud Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust 30 protsenti üle Eesti Rahvuskultuuri Fondile (senise 10 protsendi asemel). 3. tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile hasartmängumaksust 4 007 799 krooni.
1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast aktsiisist 3 protsenti Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
3. tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile alkoholiaktsiisist 11 522 000 krooni.
3. tegevusaastal laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile riigimaksudest kokku 15 529 799 krooni.
3. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 260 781 krooni nii põhikapitali suurendamiseks kui ka tegevuse toetamiseks. Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde 6 uut allfondi:
Eesti Tubaka fond, asutatud Aktsiaseltsi Eesti Tubakas poolt;
Kieli Hoiukassa fond, asutatud Kieli Hoiukassa poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Rahvusooperi fond, asutatud Eesti Sotsiaalpanga poolt eesmärgiga toetada teatri- ja kontserditegevust ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris;
Ernst Kesa fond, asutatud Ernst Kesa (1910−1994) poolt eesmärgiga toetada arhitektide enesetäiendamist, arhitektuurimõtte arengut, arhitektuuri uurimist ja jäädvustamist
Adelaide'i Eesti Muinsuskaitse Seltsi fond, asutatud Adelaide’i Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesmärgiga toetada Teater Estonia tegevust;
Päevaleht "Kaleva" fond, asutatud Soomes Oulus asuva aktsiaseltsi Kirjapaino Kaleva poolt eesmärgiga toetada humanistlikke taotlusi, eriti ajakirjanduses.
3. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures moodustatud 15 allfondi.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 4. jagamisele laekus 343 taotlust summas 9 424 438,95 krooni. 1993. aasta 14. novembril toimunud koosolekul rahuldati neist 130 summas 976 940 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 33 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 34 isikule ning toetati 66 kultuuriprojekti. Stipendiume jagati 10 allfondist. 4. jagamisel toetasid stipendiaate tasuta piletitega oma liinidel Estonian Air, American Airlines, Finnair, SAS, E-Liini Aktsiaselts ning Eminre. Svenska Kulturfonden toetas rootsikeelse kultuuri uurimist Eestis.
Esmakordselt anti välja kolm Eesti Rahvuskultuuri Fondi Tänuauhinda kultuuritegelastele tehtud elutöö eest. Tänuauhinnad said näitleja Velda Otsus, helilooja Eugen Kapp ja kunstiteadlane Villem Raam.
Kokku jagati 3. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 1 006 940 krooni.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 21. novembril Mustpeade Majas.
1993. aastal loodi fondi juurde investeerimispoliitika kujundamiseks ja investeeringute nõustamiseks investeerimisklubi, mille eesotsas on Siim Kallas ning liikmeteks Malle Eenmaa, Olari Taal ja Hannes Tamjärv.
Sõlmiti leping Hansapangaga Eesti Rahvuskultuuri Fondi rahaliste vahendite investeerimiseks.
1994. aastast auditeerib fondi finantsmajanduslikku tegevust audiitorfirma Coopers & Lybrand.
1993. aasta 1. juulist töötab Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektorina Toivo Toomemets.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 3. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 3. TEGEVUSAASTAL