ÜLEVAADE TEISEST TEGEVUSAASTAST
 
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 2. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1992- 30.06.1993.
Kui esimesel tegevusaastal püüti kehtivat finantssituatsiooni arvestades fondi laekunud raha kohe pärast summa laekumist välja jagada, siis teisel tegevusaastal oli koos krooni käibele tulekuga olukord oluliselt muutunud. Oli tekkinud reaalne võimalus rahade akumuleerimiseks fondi põhikapitalina.
2. tegevusaastal tekkisid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde sihtannetustena esimesed allfondid. Õiguse allfondi moodustamiseks andis vähemalt 100 000 krooni suurune annetus. Allfondide eripäraks on see, et asutaja võib ära märkida konkreetse kultuurivaldkonna, mida ta soovib toetada. Annetajaga allfondi moodustamiseks sõlmitavas lepingus fikseeritakse loodava allfondiga seonduvad üksikasjad nagu eesmärk, põhikapitali suurus, sellelt laekuvate aastaintresside jaotus jms. Annetatud raha säilitab Eesti Rahvuskultuuri Fond põhikapitalina, mis on puutumatu. Toetusi ja stipendiume jagatakse kasumist, mida fond saab oma rahaliste vahendite paigutustest.
2. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 103 757 krooni. Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde esimesed kaheksa allfondi:
Tallinna Sadama fond, asutatud riigiettevõtte Tallinna Sadam poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Matti Lehtineni fond, asutatud soome laulja ja pedagoogi Matti Lehtineni poolt eesmärgiga toetada eesti lauljate täiendõpet Sibeliuse Akadeemias Helsingis või mujal välismaal;
Alexander Kofkini fond, asutatud Alexander Kofkini poolt eesmärgiga toetada näitlejate ja lavastajate täiendõpet välismaal;
Hansapanga fond, asutatud Hansapanga poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Virumaa Kommertspanga fond, asutatud Virumaa Kommertspanga poolt eesmärgiga toetada Virumaa kultuuri;
Keila Panga fond, asutatud Keila Panga poolt eesmärgiga toetada Keila linna ja regiooni kultuuri;
Eesti Ühispanga fond, asutatud Eesti Ühispanga poolt eesmärgiga toetada festivalide, kontsertide ja etenduste korraldamist maakondades;
Neste OY fond, asutatud Soome firma Neste Oy poolt eesmärgiga toetada eesti rahvalaulu- ja rahvatantsutraditsioonide säilitamist.

Esimene sissemakse tehti ühe allfondi moodustamiseks:
Käbi Laretei fond, asutatud Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt eesmärgiga toetada interpreetide-instrumentalistide täiendusõpet ja koolitust.
2. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatud 8 allfondi ning 1 allfond oli moodustamisel.

2. tegevusaastal laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile 1993. aasta riigieelarvest 1 000 000 krooni.
1992. aasta 1. novembrist jõustunud Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse alusel laekus hasartmängumaks 10 protsendi ulatuses Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Teise tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile hasartmängumaksust 247 235 krooni.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi 3. jagamisele 1992. aasta 17. novembril laekus 108 taotlust summas 6 798 007 krooni. Rahuldati 43 taotlust summas 414 796 krooni.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamisõhtu toimus 22. novembril Mustpeade Majas.

1992. aasta 8. detsembril kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikiri Riigikogus. Samal päeval toimus Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimeheks valiti taas Eri Klas. Fondi nõukogu kinnitati Eri Klasi ettepanekul endises koosseisus.
1992. aasta 7. septembrist asus Eesti Rahvuskultuuri Fondi vastutava sekretärina tööle Maarika Vellomäe.
1992. aasta 1. detsembrist asus Eesti Rahvuskultuuri Fondi finantsdirektorina tööle Linda Piik

ANNETUSED 2. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 2. TEGEVUSAASTAL