Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on heategevus eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu.  1991 aasta 19. juunist tegutseva Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tegevuse aluseks on põhikiri 

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond struktuur:

Sihtasutuse tegevust kavandab ja korraldab  juhtimist 11-liikmeline Eesti kultuuritegelastest koosnev nõukogu. Nõukogu liikmete volitused ei ole tähtajaliselt piiritletud.
Nõukogu lähtub oma töös ja otsuste langetamisel järgmistest väärtustest:
  • usaldusväärsus – nõukogu otsused on objektiivsed, asjatundlikud, erapooletud, läbipaistvad ja põhjendatud;
  • kompetentsus – nõukogu ja halduskogude otsuste usaldusväärsus põhineb professionaalsete, oma ala tundvate ekspertide hinnangutel;
  • sõltumatus – nõukogu ja halduskogude otsused lähtuvad ekspertide parimast äratundmisest ning valdkonna vajadustest, mitte poliitilistest või kildkondlikest huvidest;
  • paindlikkus – nõukogu toetab tasakaalustatult nii kultuuri säilitamist kui uuendamist ning reageerib kiiresti valdkondade muutlikele vajadustele.

Sihtasutuse tegevust juhib ja esindab juhataja, kelle nimetab viieks aastaks nõukogu.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond toetab:
  • üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks;
  • organisatsioone toetustega heategevuseks Eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tuluallikad:
  • Eesti Rahvuskultuuri fondi heaks tehtavad varalised annetused, kingitused ja pärandused;
  • Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikapitali investeerimisest  saadud tulu;
  • muust majandustegevusest saadav tulu, mis on vajalik fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Sihtasutuse tuleviku tagatiseks on kultuurilembelised firmad, pangad ja eraisikud, kes ei pea paljuks eesti rahvuskultuuri toetamist. 

Annetajatele, kes on avaldanud soovi toetada meie tegevust, oleme pakkunud võimaluse allfondi moodustamiseks. Erinevate kultuurivaldkondade toetamiseks on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde annetajate poolt hetkel moodustatud 177  allfondi. Õiguse selleks annab vähemalt kümne tuhande euro suurune annetus. Allfondide eripäraks on see, et allfondi asutaja võib ära märkida konkreetse kultuurivaldkonna, mida ta soovib toetada. Annetajaga allfondi moodustamiseks sõlmitavas lepingus fikseeritakse loodava allfondiga seonduvad üksikasjad nagu eesmärk, põhikapitali suurus, sellelt laekuvate aastaintresside jaotus jms. Annetatud raha säilitatakse reeglina loodava allfondi põhikapitalina, toetusi ja stipendiume jagatakse kasumist, mida sihtasutus saab oma rahaliste vahendite paigutustest või lisaannetustest.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.
Füüsiline isik saab annetused maha arvata oma maksustatavast tulust vastavalt tulumaksuseaduses kehtestatud piirmääradele. Kalendriaastal nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused on füüsilisel isikul võimalik deklareerida oma tuludeklaratsioonis, mis esitatakse igal aastal 31. märtsiks.

Juriidilistel isikutel on võimalik teha nimekirja kantud ühingutele kingitusi ja annetusi teatud piires maksuvabalt. Maksuvabastuse piirmääradeks on:

  • 3% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast või
  • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
Kuna tulumaksuseaduse kohaselt arvutatakse 10% maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele, saab seda piirmäära kasutada pärast seda, kui majandusaasta kasum on kinnitatud. Niisiis tuleb maksumaksjal teha valik kahe piirmäära kasutamise vahel. Kuna tegemist on väljamaksetega, millele kohalduvat maksusoodustust saab kasutada summeeritult aasta algusest, saab kalendriaasta jooksul makstud tulumaksu osas teha ümberarvestust ning maksumaksja võib igal kuul valida, kumba piirmäära kasutada.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab stipendiume ja toetusi kord aastas – novembris. Taotlusi võtame vastu igal aastal 1. septembrist kuni 15. oktoobrini. Stipendiumide ja toetuste saajad selgitab esitatud taotluste alusel sihtasutuse nõukogu.

Maksusoodustustusega nimekirjas olevatel ühingutel on võimalik teatud tingimustel maksta maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loome- ja sporditegevuseks.
Maksuvaba stipendiumi maksmise tingimusteks on:

  • stipendiumikonkurss peab olema avalik, st et sellest on teavitatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel;
  • stipendiumi ei tohi maksta ühinguga seotud isikule või annetajale, kes on annetanud viimase 12 kuu jooksul (tulumaksuseaduse § 19 lg 6);
  • stipendiumi ei saa maksuvabalt maksta töötajatele (kui makstakse, siis maksustatakse väljamakse töötasuna);
  • stipendium vastab tulumaksuseaduse § 19 lg 7 definitsioonile. Vastavalt sellele on stipendium tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.

Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust auditeerib audiitorfirma PricewaterhouseCoopers.