ÜLEVAADE KOLMANDAST TEGEVUSAASTAST

1993. aastal loodi fondi juurde investeerimispoliitika kujundamiseks ja investeeringute nõustamiseks investeerimisklubi, mille eesotsas on Siim Kallas ja liikmeteks Malle Eenmaa, Olari Taal ja Hannes Tamjärv.

1994. aastast auditeerib fondi finantsmajanduslikku tegevust audiitorfirma Coopers & Lybrand.

1993. aasta 1. juulist töötab Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektorina Toivo Toomemets.

Kolmandal tegevusaastal laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile riigimaksudest kokku 15 529 799 krooni.

1993. aasta 16. detsembril vastu võetud Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust 30 protsenti üle Eesti Rahvuskultuuri Fondile (senise 10 protsendi asemel). Kolmanda tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile hasartmängumaksust 4 007 799 krooni.

1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse alusel kanti alates 1994. aasta 1. jaanuarist riigieelarvesse laekuvast aktsiisist 3 protsenti Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Kolmanda tegevusaasta jooksul laekus Eesti Rahvuskultuuri Fondile alkoholiaktsiisist 11 522 000 krooni.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi neljandale jagamisele 1993. aasta 14. novembril laekus 343 avaldust, milles taotleti stipendiumide ja toetustena kokku 9 430 638,95 krooni.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 21. novembril Mustpeade Majas.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad tehtud elutöö eest said helilooja Eugen Kapp, näitleja Velda Otsus ja kunstiteadlane Villem Raam.

Stipendiumideks ja toetusteks jagati 1 068 407 krooni.