ÜLEVAADE VIIETEISTKÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST
Viieteistkümnendal tegevusaastal on Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond saanud annetustena 4 419 927,76 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde kaksteist uut allfondi:
Helmut Einpauli fond, moodustatud Helmut Einpauli poolt eesmärgiga toetada eesti keele arendamist ja kasutamist;
Hilda Koldof-Simmi mälestusfond, moodustatud Lily Kocinsi poolt oma tädi mälestuseks eesmärgiga toetada Kõmsi Lasteaed-algkooli ja EELK Hanila Pauluse koguduse tegevust. Kõmsi Lasteaed-algkooli tegevuse toetamisel eelistab Annetaja maalaste silmaringi laiendamist – iga-aastaseid ekskursioone või õppesõite jms.;
Georg Otsa Fond, algatatud Mikk Mikiveri poolt 2005. aastal eesmärgiga toetada noori lauljaid;
Vladimir Sapožnini fond, moodustatud Oleg Sapožnini poolt oma isa mälestuseks eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Heino Elleri Tartu Muusikakoolis ning Tallinna Muusikakeskkoolis õppivaid noori andekaid viiuldajaid;
Paul Kerese fond, moodustatud osaühingu Q Vara ja Eesti Maleliidu poolt eesmärgiga toetada andekaid Eesti noormaletajaid;
Arno Tali fond, moodustatud mittetulundusühingu Arno Tali Sihtkapital poolt eesmärgiga toetada vähemkindlustatud maanoori kõrghariduse omandamisel;
Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond, algatatud Aini Härmi ja Külvi Kuuse poolt 2005. aastal eesmärgiga toetada noorte viiuldajate ja pianistide õpinguid välismaal;
Andres Küngi fond, moodustatud Lili Kaelase poolt eesmärgiga toetada iseseisvaid vabakutselisi ajakirjanikke;
Eesti Teaduste Akadeemia fond, moodustatud Eesti Teaduste Akadeemia poolt eesmärgiga toetada doktorikraadiga Eesti teadlaste uurimistööd;
Ilma Adamsoni fond, moodustatud Aivo Adamsoni poolt eesmärgiga toetada lavarahvatantsu edendamist;
Triatloni fond, algatatud Uno Loobi poolt 2005. aastal eesmärgiga toetada väljapaistvate tulemustega triatleete ja triatloni arengut Eestis;
Wiedemanni fond, algatatud Wiedemanni keeleauhinna laureaatide poolt eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas neli allfondi:
Juhan Maiste fond, algatatud 2002. aastal Juhan Maiste poolt meie maailma hoidva ja säilitava keskkonna-, muinsus- ning restaureerimisalase mõtte ja hariduse toetamiseks;
Kõpu majaka fond, algatatud 1999. aastal eesmärgiga edendada ja toetada Hiiumaa kultuurielu;
Suntee fond, algatatud 2002. aastal Aktsiaseltsi Suntee poolt eesmärgiga toetada arhitektide ja ehitusinseneride õpinguid ja täiendõpet ning ehitusmälestiste säilitamist;
Pärimuskultuuri fond, algatatud Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt 2000. aastal eesmärgiga toetada rahvusliku kultuuripärandi järjepidevuse hoidmist ja edasikandmist.
Esimene sissemakse tehti kolme allfondi moodustamiseks:
Ernö Kochi fond, toetamaks Eesti ja Ungari kultuurialast koostööd;
Arnold Humala fond, algatatud Arnold Humala järeltulijate poolt eesmärgiga toetada noorte matemaatikute teadustegevust;
Klaveri fond, algatatud osaühingu Reval Piano poolt eesmärgiga toetada Eesti klaverimuusika, klaveriehituse, klaveriõpetuse ja pianismi ajalooga seotud materjalide kogumist, säilitamist, teaduslikku läbitöötamist ja vahendamist üldsusele.
Hetkel on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 110 allfondi.
Moodustamisel on Jaak Tamme fond toetamaks õppe-ja uurimistööd sotsioloogia ja haldusjuhtimise valdkonnas, Suursaadik Riivo Sinijärve fond eesmärgiga toetada Eesti ülikoolide väitlusklubide võistlusreise Suurbritannia ülikoolidesse, Cygate fond eesmärgiga toetada IT-alast koolitust Eestis, Niina ja Alfred Raadiku fond eesmärgiga tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust, Pärnu Linnaorkestri fond eesmärgiga toetada Pärnu Linnaorkestri arengut, fond "Mälestus" eesmärgiga toetada Tallinna vanalinna ja eesti kultuuripärandi säilitamist ja restaureerimist, fond "Kingi lapsele hääl" eesmärgiga arendada laste ja noorte laulukultuuri, Erkki-Sven Tüüri fond toetamaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori heliloojaid, Miliza Korjuse laulustipendiumi fond lauljate toetamiseks, Ernst Idla fond toetamaks Ernst Idla võimlemissüsteemi taasarendamist ja edendamist Eestis, Tallinna Lauluväljaku fond toetamaks Tallinna Lauluväljaku arengut, Ernö Kochi fond eesmärgiga toetada Eesti ja Ungari kultuurialast koostööd, Arnold Humala fond eesmärgiga toetada noorte matemaatikute teadustegevust ning Klaveri fond toetamaks Eesti klaverimuusika, klaveriehituse, klaveriõpetuse ja pianismi ajalooga seotud materjalide kogumist, säilitamist, teaduslikku läbitöötamist ja vahendamist üldsusele.
16. septembril 2005. aastal kinnitati sihtasutuse nõukogu liikmeks kirjanik Mihkel Mutt.
Sihtasutuse kuueteistkümnendaks jagamiseks laekus 722 taotlust summas 9 602 439 krooni ja 34 senti.
2005. aasta 19. ja 20. novembril toimunud kuueteistkümnendal jagamisel eraldas nõukogu stipendiumide ja toetustena kultuuri toetuseks 3 333 972 krooni. Jagamisele laekunud 722-st taotlusest rahuldati 337. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 110 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 183 isikule, toetati 39 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad koos 50 000 krooni suuruse stipendiumiga pälvisid tänavu keeleteadlane Mati Hint, füüsikateoreetik Harald Keres, filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk ning kunstnik Kaljo Põllu.
Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile saab sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant Ülo Krigul, kelle orkestriteos „Jenseits“ saavutas Brliini muusikafestivalil young.euro.classic 2005 parima esiettekande preemia.
Kuueteistkümnenda jagamise suurimateks projektideks on Hansapanga fondi toetus kõrgkoolidele ning Ernst ja Erica Kesa Fondi toetus kõrgkoolidele õppevahendite soetamisel.
Stipendiume jagati 81 allfondist, kusjuures esmakordselt osalesid jagamisel:
Aleksander Raadi fond, asutatud 2004. aasta Lily Kocinsi poolt oma isa mälestuseks eesmärgiga toetada Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored.
Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond, asutatud 2001. aastal perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel.
Inna ja Olev Mathieseni fond, asutatud 2003. aastal Inna ja Olev Mathieseni poolt eesmärgiga toetada Eesti lähiajaloo uurimist.
Kebina talu naispere fond, asutatud 2004. aastal Lily Kocinsi poolt oma kodutalu ja perekonna mälestuseks eesmärgiga toetada Lihula Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Hanila vallast pärit noored.
Lepa Anna sukasäär, asutatud 1999. aastal Kassari Haridusseltsi poolt eesmärgiga edendada Kassari saare omakultuuri ja arengut.
Olev Soansi mälestusfond, Asutatud 2000. aastal Keila Linnavalitsuse ja Harjumaa Muuseumi poolt eesmärgiga edendada Keila kunstielu ja kord viie aasta jooksul anda Olev Soansi nimeline stipendium ühele eesti graafikule.
Vello Sillami Tallinna Reaalkooli fond, asutatud 2005. aastal Vello Sillami poolt eesmärgiga toetada vähekindlustatud ja hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas viieteistkümnendal tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 4 093 544 krooni.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 4. detsembril 2005. aastal Mustpeade Majas.
3. märtsil 2006. aastal ilmus sihtasutuse kuues aastaraamat, mis annab ülevaate kolmeteistkümnendast ja neljateistkümnendast tegevusaastast.
IN MEMORIAM
Kirjanik ja lavastaja Mati Unt, kes sündis 1. jaanuaril 1944. aastal Tartumaal Voore vallas Linnamäe külas, suri 22. augustil 2005. aastal Tallinnas. Mati Unt oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu liige 1996. aasta 17. novembrist.
Lavastaja Mikk Mikiver, kes sündis 4. septembril 1937. aastal Tallinnas, suri 9. jaanuaril 2006. aastal Tallinnas. Mikk Mikiver sai 2003. aastal Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tänuauhinna.
Raamatuteadlane ja ajaloolane Voldemar Miller, kes sündis 7. veebruaril 1911. aastal Tagamõisa külas, Kihelkonna vallas, suri 26. aprillil 2006. aastal Tallinnas. Voldemar Miller sai 1996. aastal Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tänuauhinna.
Biogeograaf, maastikuökoloog, loodushoiu edendaja ja kultuuriloolane Jaan Eilart, kes sündis 24. juunil 1933. aastal Kirna vallas Pala külas, suri 18. mail 2006. aastal Tartus. Jaan Eilart sai 2003. aastal Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tänuauhinna.
Astronoom Mihkel Jõeveer, kes sündis 6. augustil 1937. aastal Pärnumaal Murru külas, suri 6. juunil 2006. aastal Tartus. Mihkel Jõeveer oli Heino Eelsalu fondi halduskogu liige 2000. aasta 2. juunist.
Kirjandusteadlane Aarne Vinkel, kes sündis 25. veebruaril 1918. aastal Maasi vallas Võhma külas, suri 11. juunil 2006. aastal Kuressaares. Aarne Vinkel sai 1997. aastal Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tänuauhinna.
|
